DEBATT: kas tuleviku ühistransport on vesiniku-, elektri-, või biometaani-keskne?

by | Nov 4, 2021 | Uudised | 0 comments

Tagasi blogisse

Täna Tallinnas toimunud ühistranspordi visioonikonverentsil
„Ühistransport aastal 2035“ arutlesid keskkonnasõbralike
tehnoloogiate esindajad, kuidas peaks toimuma üleminek taastuvkütustel
põhinevatele tehnoloogiatele. Kuigi valikuvõimalusi on palju, leidsid
transpordi- ja energiasektori esindajad, et ennekõike on vajalik
seadusandlikku ja regulatiivset kindlustunnet, sest investeeringuid
taastuvkütustepõhiseks transpordiks ei saa teha soovunelma baasilt.

Eesti suurima ühistranspordiettevõtte AS Tallinna Linnatransport juhatuse
esimees Deniss Boroditš sõnas konverentsil, et kuigi Eesti positsioon
taastuvkütuste kasutamisel on muust Euroopast maha jäänud, siis on
Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgid transpordisektoris siiski
realistlikud, kuid nende täitmine sõltub ennekõike sellest, kuidas
toetavad Euroopa ja ka kohaliku riigi meetmed kiiremaid
üleminekuprotsesse.

„Üleminek gaasibussidele on teinud Tallinna linnatranspordist suurima
transpordisektori surugaasi tarbija Eestis. Täna teenindavad pealinna juba
200 surugaasil sõitvat bussi ning lähiaastal lisanduvad veel 150
gaasibussi. Oluline on märkida, et planeeritud 350 gaasibussi tarbivad
aastas ca 200 GWh surugaasi. Võrdluseks, Eesti 2020. aasta
biometaanitootmise kogumaht oli 97,4 GWh ja selle aasta tootmismaht kuni
150. Ilmselgelt ületab nõudlus pakkumist. Me väga loodame, et suurenenud
nõudlus annab tootjatele põhjust tootmismahte suurendada, see soodustab
konkurentsi ja seeläbi ka keskkonnasõbralike kütuste kättesaadavus,“
lisas TLT juhatuse esimees.

Täna regiooni suurima surugaaritankla Kadaka teel avanud BioForce Infra
OÜ juhatuse esimees Henry Uljas nentis, et nende üks oluline prioriteet
on kindlasti biometaani osakaalu suurendamine transpordisektoris ning
Bioforce Infra plaanib oma portfellis lähiajal biometaani osakaalu
kasvatada, suunates selle AS Tallinna Linnatransport gaasibussidesse.
„Hiljuti Glasgows toimunud kliimakohtumisel rõhutati samuti
metaaniheitme vähendamise olulisust ning näiteks ühe parima võimaluse
põllumajanduses pakub selleks just biometaanijaamade rajamine. Plaanime
koostöös partneritega selliseid jaamasid Eestisse juurde luua ning
panustada veelgi enam taastuvkütuste kasutusele võtmisesse. Biometaan
võimaldab väärindada jäätmeid ja põllumajanduslikke kõrvalsaadusi
mida muuks otstarbeks kasutada ei saa ja selline tootmine esindab seetõttu
väga rohelist ja keskkonnasäästlikku majandamist,“ rääkis Uljas.

Kui rääkida muudest taastuvkütustest, siis Boroditši sõnul hetkel ei
paku mitte ükski Eestis tegutsev ettevõte piisavalt töökindlaid ja
reisijate ootustele vastavaid lahendusi, mida paralleelselt kasutusele
võtta.

„Kõrvuti elektribusside katsetamisega jälgib TLT ka vesinikkütusel
töötavate busside vallas toimuvaid arenguid ning kui tehnoloogia jõuab
nõutavale tasemele, on TLT valmis alustama katsetamiste ja
pilootprojektidega. Samas peab vesiniktransport muutuma nii veeremi kui ka
kütuse hinna osas konkureerivaks gaasi- ja elektribussidega,“ sõnas
Boroditš lisades, et vesinikkütusele üleminekuks vajalik eeltöö peab
toimuma tihedas koostöös riigiga, kaasates selleks nii linnaeelarvelised
kui ka Euroopa Liidu fondidest rohepöördeks taotletavad vahendid.
Tehnoloogia arenedes ning vesinikuturu aktiviseerudes, kaalub Tallinn
kindlasti ühistranspordis vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu.

Enne elektri- või vesiniktehnoloogia kasutuselevõtuga alustamist peab
olema Euroopa, Eesti ja ka kohalike regioonide põhised pikaajalised
kokkulepped, kuidas terviklikult süsteemi ühes tempos arendada,“ nentis
Boroditš.

Ta avaldas lootust, et Eesti riik leiab sobivad toetus-meetmed, et
taastuvkütustele üleminekut toetada. „Kui meil on riiklik tugev
seljatagune, siis saavad ettevõtted kaasata investeeringuid – need on
arenduseks kriitilise tähtsusega,“ sõnas Boroditš.

Eesti Vesinikuklastri juhi Sven Parkeli sõnul on Eestil võimalik
rohevesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuga aidata kliimaneutraalsuse
poole nii transpordi- kui energeetikasektorit, kuid selleks on tarvilik
eelkõige mõista, kuidas vesinikutehnoloogiad mõjutavad vastavate
sektorite tarneahelaid ja toimimisloogikaid.“

Rohevesinik teeb võimalikuks kliimaeesmärkidest tingitud tervikliku
energiavarustussüsteemi ümberkorraldamise, eesmärk ei ole vaid ühe
kasutusvaldkonna üleminek uuele energiaallikale. Meil on võimalik
tasakaalustada kõikuva hinnaga tuule- ja päikeseenergia abil võrku
toodetavat elektrit, muutes odava hinnaga elektri perioodidel toodetava
vesiniku suure lisandväärtusega majandusharuks ja seeläbi toetades
loobumist fossiilsetest kütustest. Vesiniktehnoloogiale üleminek annab
võimaluse liituda Euroopa väärtusahelatega ja tuua Eestisse nii
välisinvesteeringuid kui uusi innovatsioonivõimalusi,“ sõnas Parkel.
Ta lisas, et transpordisektoris saab alustada vesiniktehnoloogiale
üleminekut läbi majandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi
vahendatud vesinikumajanduse meetmete, pannes püsti terviklahendused
tootmisest tarbimiseni. „See oleks Eestis esimene, kuid see-eest Euroopa
riikide tegevusraame arvestades kriitiline samm, et olla
vesiniktehnoloogiate kasutuselevõtus konkurentsivõimeline,“ rõhutas
Parkel.

Paneeldiskussioonis osalejad nentisid, et parim energiasüsteem on
mitmekülgne süsteem ehk ka Eesti ei peaks valima taastuvkütustest vaid
üht lahendust, vaid soosima energiavarustuskindlust tagavat
energiasüsteemi, kus erinevad allikad täiendavad teineteist.